"raamatukeelt" - 1 õppematerjal

Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused

Sõnastikus on esimeseks keeleks eesti k, sisaldades ~7000 sõna. Sõnastiku lõpus on temaatilised sõnaloendid eesti, saksa ja ladina k (taimed, puud, voki osad, tähtpäevad jne), objektide nimetused, Eesti maakondade ja nende mõisate ning kirikute nimed. Lõpus on toodud saksa ja vene laensõnade loend. Iseloomulikud jooned: I keeleõpetus, mis normib teadlikult vormistikku (vorme vähem kui Hornungil). Eesmärk on kujundada ühtlasemat eesti raamatukeelt. Keelekasutuse alus on Kesk-Harju keel, kuna see sisaldas läänelisi jooni - Helle võtab neid jooni ka grammatikasse (hüljates idapoolsete murrakute keelekasutuse). Keeleõpetuse väärtuslikem osa on sõnaraamat, milles lähtub Vestringi sõnastikust, valides sealt välja 2/3 sõnu ja jättes välja Vestringi kitsamad murdepärasused-selgitused. Sõnavaras leidub rohkesti arhaisme. Raamatu lõpus