Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused
Sõnastikus on
esimeseks keeleks eesti k, sisaldades ~7000 sõna. Sõnastiku lõpus on temaatilised sõnaloendid eesti, saksa ja ladina k
(taimed, puud, voki osad, tähtpäevad jne), objektide nimetused, Eesti maakondade ja nende mõisate ning kirikute nimed.
Lõpus on toodud saksa ja vene laensõnade loend. Iseloomulikud jooned: I keeleõpetus, mis normib teadlikult vormistikku
(vorme vähem kui Hornungil). Eesmärk on kujundada ühtlasemat eesti raamatukeelt. Keelekasutuse alus on Kesk-Harju
keel, kuna see sisaldas läänelisi jooni - Helle võtab neid jooni ka grammatikasse (hüljates idapoolsete murrakute
keelekasutuse). Keeleõpetuse väärtuslikem osa on sõnaraamat, milles lähtub Vestringi sõnastikust, valides sealt välja 2/3
sõnu ja jättes välja Vestringi kitsamad murdepärasused-selgitused. Sõnavaras leidub rohkesti arhaisme. Raamatu lõpus