Eesti kirjakeel aastatel 1535-1918
Kui oli ilmunud uus testament, otsustas pastorkond oma jõud ühendada ja välja anda ka
eestikeelse piibli. Selle eeltööga tegelesid A.T.Helle, H.Gutseleff, J.N.Wilcken, H.C.Wrede,
A.A.Vierorth jt. 1939. aasta oli ajalooline, sest siis ilmus trükist esimene eestikeelne täispiibel
kirjaga „Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna“. Kokku trükiti piiblit 6015 eksemplari. Tänu
sellele levis lugemisoskus.
18. sajandil hakati tegelema ka juba raamatukeelega. Seda jätkasid jutukirjanikud
F.G.Arvelius, F.Wilhelm von Willmann, O.Reinhold von Holtz ja J.W.Ludwig von Luce. Nende
teosed said kalendri kõrval eestlaste oluliseks lugemisvaraks. Nende raamatute sisud olid õpetlikud,
tuues näiteks Arveliuse raamatu, mis räägib majapidamis- ja tervishoiualastest õpetuslugudest.
Läbimurdeks võibki lugeda siinkohal seda, et raamatuid hakkasid lugema ka talupojad.
19
annaabi.ee 
