Gustav Suits
Aga väga harva tõusevad
need luuletust valitsema. Kirjeldavat loodusmaalingut Suitsu luules kuigivõrd polegi, sest aina
põimub looduskujutus muude motiividega, valmistab ette meeleolu või mõttekäiku, toetab
seda või on sellele kontrastiks.
,,Värisevate haabade all" tähtsad on looduspildid, veelgi tähtsam on enesetunnetuslik
mõtisklus, mis hingeseisundile loodusest tuge ja võrdkuju otsib. Tekib kujutlus üksildasest
raamatuinimesest, kes pingutava töö järel loodusest lohutust leiab ja mõistvat sugulashinge
igatseb.
´Ma kõnnin värisevate haabade all,
ma kõnnin ja mõtisklen vaiksena hurmast,
väsind lugemast kuulsaid unistusi.´
· ,,Tuulemaa" ei lõkenda elutulelisest noorusvaimustusest. Kuid selle talitsetum,
eleegiliste ja traagiliste toonidega luule on indiviidi elamus- ja mõttemaailma
kujutades ning oma aega kunstiliselt peegeldades intensiivne ja isikupärane.
annaabi.ee 
