Eestit: § Käsper § Käämer § Tääker § Ahase vend § Mugur § Ahase vanemad § Martinson § Miljam § Konsap § Kohlapuu Iseloomustus § Käsper Kommertskooli poiste rühma juht sõjas § Tääker enesekindel, vaimustunud relvadest § Mugur vapper § Martinson raamatuhuviline, filosoof § Miljam lihtsameelne, suure söögiisuga § Kohlapuu patsifist, hiljem tõeline sõdalane § Ahas erapooletu ning ei taha sõda, kuid soovib Eesti vabariiki § Käämer veendunud kommunist § Ahase vend punaarmees võitleja § Ahase vanemad tahavad oma maad tagasi Henn Ahas § Koolipoiss §
Tegelased jagunevad kahte leeri:Pooldavad punaarmeed: Pooldavad iseseisvat Eestit: Käsper Tääker Käämer Ahase vend Mugur Ahase vanemad Martinson Miljam Konsap Ahas alguses kahe leeri vahel Kohlapuu Iseloomustu s : Käsper veendunud vabariiklane Tääker enesekindel Mugur vapper Martinson raamatuhuviline, filosoof Miljam suure söögiisuga, naljataja Konsap julge Kohlapuu patsifist, hiljem tõeline sõdalane Ahas erapooletu ning ei taha sõda, kuid soovib Eesti vabariiki Käämer veendunud kommunist Ahase vend punaarmees võitleja Ahase vanemad tahavad oma maad tagasi Henn Ahas Koolipoiss Vaikne, mõtisklev Sõbrad: Käsper ja Käämer Vaene päritolu
Pooldavad iseseisvat Eestit: Käsper Tääker Käämer Ahase vend Mugur Ahase vanemad Martinson Miljam Konsap Ahas – alguses kahe leeri vahel Kohlapuu Iseloomustu s : Käsper – veendunud vabariiklane Tääker – enesekindel Mugur – vapper Martinson – raamatuhuviline, filosoof Miljam – suure söögiisuga, naljataja Konsap – julge Kohlapuu – patsifist, hiljem tõeline sõdalane Ahas – erapooletu ning ei taha sõda, kuid soovib Eesti vabariiki Käämer – veendunud kommunist Ahase vend – punaarmees võitleja Ahase vanemad – tahavad oma maad tagasi Henn Ahas Koolipoiss Vaikne, mõtisklev
1863. aastal muudeti tema perekonnanimi Kits, Kitzbergiks. Pudrel elas nende perekond 1858. aasta kevadeni. Siis sai kirjaniku vend Jaan Penuja valga Niitsaadule koolmeistrikoha, kuhu asus kogu perekond. Koolmeistri kodu oli kehvapoolne, sest Jaan ei osanud kanda majanduslikku hoolt. Üldiselt oli kodune miljöö tema vaimsele kujunemisele soodus. Koolmeistri peres valitses küll pietistlik vaim, kuid ühtlasi ka teadlik rahvuslik meelsus. Kuna Augusti vend Jaan oli raamatuhuviline ja tal oli mahukas raamatukogu kujunes välja ka Augustil lugemishuvi ja sel teel omandas ta endale vajaliku hariduse, tema ametlik haridustee piirdus vallakooliga venna juures. 1871. aastal hakkas August abistama oma venda tema vallakirjutaja- ja kooliametis. Aasta hiljem võttis kihelkonnakohtu notar Augusti endale ajutiseks abiliseks ja sellesse ametisse nooruk jäigi, esialgu õpilasena, siis asenotarina ja lõpuks notarina. Ta töötas seal peaaegu 8 aastat
annaabi.ee 
