Seisuslik haridus keskajal
Kui keegi löödi rüütliks, siis oli ta rüütel
igavesti. Rüütliseisusest tütarlapstele õpetati rüütlite ravimist, ravimtaimede kasutamist ning ladina
tähestikku, usuõpetust ja muusikat.
Kolmandasse seisusesse kuulusid kaupmehed, käsitöölised ja talupojad. Kaupmeeste ja käsitööliste
kasvatus toimus õpipoisi meetodil: õpipoiss-sell-meister. Talupoja kasvatus seisnes pigem vanemate
eeskujul igapäevaeluks vajalike tööde õppimises. Raamatuharidusega puutusid talupojad kokku
alles reformatsiooni käigus.
Kuue sajandi jooksul on haridusmaastikul toimunud väga palju muutusi. Kõige olulisem võrreldes
tänapäeva ja keskaega on kindlasti see, et seisuslikku haridust enam ei eksisteeri ning igasugune
haridus on kättesaadav kõigile. Kahtlemata pole vaimulike osatähtsus tänapäeva arenenud
ühiskonnas enam nii suur, kuigi paljudes arengumaades on usul väga tähtis koht. Rüütlikasvatusest
annaabi.ee 
