Kersti Merilaas
Kirjaniku
lapsepõlv on olnud rahutu ja kolimisrohke.
Õppimisega tüdruk ei pingutanud ja näis, et tal on pead rohkem kui püüdlikkust. Tundides oli
ta hajameelsem kui temavanused lapsed tavaliselt. Merilaas ei naernud teiste tüdrukute kombel
valjusti, naeris küll (või naeratas), kuid hääletult. Ta oli pigem tagasihoidlik.
1.2. Kersti Merilaasi kujunemine kirjanikuks
Kersti Merilaasi esimestel kooliaastatel puudus koolis raamatugogu, õpetaja jagas lastele
isiklikke raamatuid. Merilaas hoidis neid väga ilusti ja talle meeldis neid kohutavalt lugeda.
Hiljem austas Kersti koolis oma ajakirja, kus ilmusid ta esimesed luuletused. Ta on
4
meenutanud kooliaega, kui tulid lugemikud, kampmannid ja nurmikud, mis talle kõik nii
armsaks said.
Kerstile ei meeldinud halli elu ja väikesi inimesi kirjeldavad teosed, ei meeldinud ,,Ühe härja