V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
«Õnn kaasa!» ütles vader.
«Oh, vaene hull!» pomises Coictier.
Ülemdiakon, kes ainult oma mõtetega näis tegelevat, jätkas:
«Aga ei, ma rooman veel, rebin oma nägu ja põlvi marraskile vastu maa-aluse tee kive.
Ma aiman, kuid ei näe veel! Ma ei loe veel, ma alles veerin!»
«Ja kui te kord lugeda oskate,» küsis vader, «kas te siis hakkate kulda tegema?»
«Kes selles kahtleb!» vastas ülemdiakon.
«Sel puhul teab püha Jumalaema, et ma väga raha vajan ja ma tahaksin väga teie
raamatufd lugema õppida. Öelge mulle, aulik meister, kas teie teadus pole vaenuline või
vastumeelt pühale Jumalaemale?»
Sellele küsimusele arvas dom Claude heaks vastata üleoleva rahuga:
«Kas pole ma tema kiriku ülemdiakon?»
«Õige, meister. Aga nüüd ehk olete nii lahke ja pühendate mind oma teaduse saladustesse!
Lubage mul ühes teiega tähti veerida.»
Claude võttis majesteetliku ja ülempreesterliku hoiaku nagu mingi Saamuel *.
annaabi.ee 
