Olulisi momente kasvatusest Hiina traditsioonis
Talupojaseisust on juba iidsetest aegadest alates
kõige tähtsamaks peetud (vähemalt sõnades), kuid tegelikult oli ta võlgades ja vaene. Käsitöölised
olid vajalikud ja rohkearvulised, kuid füüsilist tööd ja professionaalseid oskusi peeti suursugusele
inimesele alandavaks. Kõige madalam oli kaupmehe seisus, neile kehtisid mitmed alandavad
piirangud. Hiina mehe esteetiline ideaal polnud mitte sõdalase tüüpi, vaid teadlase tüüpi
,,raamatinimene".
Õpetust väärtustati väga. Haridus oli palju hinnatum kui rikkus. Haridus polnud juhuslik, vaid
ammu tavadesse ja traditsioonidesse juurdunud nähtus. Kirjaoskus oli rituaalne. Hieroglüüfid
äratasid aukartust, sest selle kunsti omandamine nõudis pikaajalist tööd. Kalligraafia moodustas ühe
olulise osa haridusest.
Laste õpetamine oli pikaajaline ja vaevaline. Juba ,,mähkmetest peale" kuulusid lapse mänguasjade
hulka kirjatarbed