..2003) Vagulaga on Vahejõe kaudu ühenduses Tamula järv (231 ha), mille ümber kaardub Võru linn. Nende kahe järve vahel on kujunenud poolsaarekujuline soine Roosisaar, kus on olnud noorema kiviaja asula. Nüüd ühendab Roosisaare küla linnaga üle Vahejõe ehitatud pilkupüüdev sild. Tamulast Lindorani on orundi põhi soine. Orundisoo lääneosas Kütioru suudmes asub Noodasjärv (26 ha), mida läbib põhja sihis Võhandu jõkke suubuv Iskana jõgi. Orundi idaosast voolab vesi Raagsilla oja kaudu Piusa jõkke, läbides teel suures osas kinnikasvanud kallastega Tabina järve. Haanja kõrgustiku jalamil asudes saab Võru orund osa põhjavett seal pinnasesse imbunud sademeveest. Kõrgustikult laskuv põhjavesi on surveline. Nii kujutab orund endast Võru ümbruses arteesiavee ala. Võru-Kubijal purskab vesi geoloogialuure puuraugust üle 3 m kõrgusele. Võru linna asukoht Võru orundi lääneosas Võhandu jõe keskjooksul on sademevee äravoolu seisukohalt ebasoodus
Prandi jões vaadeldi 14. emast jõeforelli TI (kogupikkus 49,8 cm, keskmiselt 36,6 cm, vanuses 2-5) oli AF (absoluutne viljakus e. munade arv ühe naise kohta 1959) ja RF (suhteline sigivus e. munade arv ühes grammis kogukaalust või roogitud kalast-sisemus ilma organiteta 2,5-4,9 keskmine 3,3). Keskmise läbimõõduga täiskasvanutel marjade arv oli 3,8 (kogupikkus 23,9cm: vanuses 2) registreeriti Võhandu jõel 1990. Väikseim suguküps jõeforell registreeriti Raagsilla ojas 1988 a. (kogupikkus 11,4 cm ja vanus 1 aasta). Väikseim suhteline viljakus on registreeritud Võhandu jõel 1,8, kogupikkus 29,2cm ning vanus 2 aastat (Fishes of Estonia, 2003, 106). Joonis 3. Ühe nädalased jõeforelli marjad (Science photo libary, 08.04.2012). Eesti ojades ulatub jõeforelli kudemine oktoobri keskelt jaanuari lõpuni, sest siis on vool tugev. Kudealad asuvad kärestikes, kus on kruusane põhi. Embrüonaalne areng kestab
annaabi.ee 
