Arvestame aega ise. Ka teine koolitadi ei ilmu solidaarsusest t661e. ]6ukamatel on kaekellad. M6nel isegi mitu, TOOMAS RAUOAM kirikuopetaja pojal naiteks. Need on sumute kellad, mille leinajad on tanutaheks jutluse ja matusetalituse eest opetajale jatnud. Me jaotame kellad omavahel ara, igas klassis peab olema vahemalt iiks kell. Kui see iiks pingist touseb, on tund loppenud. Loomulikult on kellad ka opetajatel, kuid nende aega me ei usalda, vahel satuvad nad hoogu ja raagivad iile aja. Me teeme enda aega ise, seeon helmi-helin, mis meie korvus kolab. Vahetundidega on veidi raskem,klid me pole enam endised; me pole enam lapsed ja kontrollime vabadust, mille surm meile on kinkinud. Viieteistkiirnnendal paeval juhtub see, mis on ootusparane lugejale, kuid ootamatu ning jahmatav meile, meie 100meie-tegelastele. Ta jouab kohale kaugelt, voiks 6eld.~,et galopeerib, sest temas on iiksikud tumedamad tUkid, vaikused. Uhtakki on ta kohal, iimbritseb
interferentsi) valistes vajalik signaal, siis osutub vajaliku signaali allikatest vastuvõtt Aegmultiplekseerimine,aegmultipleksimine võimatuks. Selleparast tuleb CDMA susteemide Aeg-multipleks tahendab pohimotteliselt ,seda ,et puhul kinni vasakul pool pidada noudest, et vastuvotja asukohas oleksid nt raakijad A...D raagivad paremal pool olevate koigi saatjate kuulajatega signaalitugevused enam-vahem vordsed. GPS'i ,kuid paarid A A , B B , C C ja D D puhul pole see raagivad probleem (GPS kasutab ka CDMA), sest koik erinevatel aegadel. Ehk naiteks igauks saab satelliidid on Maa raakida 1 sekundi pinnast praktiliselt uhekaugusel. CDMA-
annaabi.ee 
