Diatomeed
Raafi
kumbki haru lõpeb polaarsõlmega. Sulgränivetikatel, kellel raaf puudub nimetatakse pikiteljel
asetsevat struktuuritut osa pseudoraafiks või telgväljaks. Raaf ühendab rakusisemust
väliskeskkonnaga (Olli, 2014). Raafi abil on ränivetikad võimelised substraadil liikuma.
Rakud suudavad kontrollida oma positsiooni, näiteks pugeda mudasse kaitsmaks end
kuivamise eest kui veetase langeb. Ketasränivetikatel ei ole sellist kohastumust vaja (Olli,
2010).
Lisaks raafile esineb veel kaht tüüpi perforeeritust: lihtsad poorid ja keerukama ehitusega
areoolid. Areoolid koosnevad heksagonaalsest kambritest pantsri kaanes, mis on üksteisest
eraldatud vertikaalsete vaheseinte abil. Vaheseintes esinevad omakorda poorid, mis
võimaldavad eri areoolide vahel ühendust. Reas paiknevad poorid või areoolid moodustavad
stria.
Pantser säilub setetes veel aastatuhandeid pärast vetika surma (Javois, 2011).
1.3 Paljunemine
annaabi.ee 
