aatomi elektronskeemide alusel aimama, mis elementidega on tegu. 2) Osata koostada aatomi elektronvalemeid (alakihtidele paigutumise järjekord) ja ruutskeeme, ruutskeemi alusel kokku lugema elektronpaare ja paardumata elektrone. 3) Osata leida perioodilisustabeli alusel elemendi sümbolit, järjenumbrit, aatommassi, prootonite, elektronide, neutronide, elektronkihtide arvu, tuumalaengut ja väliselektronide arvu. 4) Peab oskama võrrelda elementide aatomite raadiuseid ja neile vastavate ioonide raadiuseid 5) Peab suutma kindlaks teha millisel elemendil välja antud valikust on suuremad- väiksemad metalsed omadused või suuremad-väiksemad mittemetalsed omadused 6) Osata leida perioodilisustabeli alusel A-rühma elemendi maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet, lähtudes rühma numbrist ja koostada tüüpühendite (oksiidid, vastavad happed ja vesinikühendid või hüdroksiidid ja soolad) valemeid.
Silinder Silinder on keha, mille moodustab ümber oma ühe külje pöörlev ristkülik. Ristküliku külge AB, mille ümber pöörleb silindrit moodustav ristkülik, nimetatakse silindri teljeks. Silindri telje vastas asetsev ristküliku külg CD on silindri moodustaja, silindri moodustaja on ka silindrile kõrguseks, kõrgust tähistame tähega H ja ristküliku kaks ülejäänud külge on silindri raadiusteks, raadiuseid tähistame tavaliselt tähega r. Valemeid Silindri täispindala Silindri täispindala St on külgpindala Sk ja põhitahkude pindalage Sp summa St = Sk +2 Sp Silindri külgpindala võrdub põhja ümbermõõdu ja silindri kõrguse korrutisega. Sk = PH Silindri ruumala
annaabi.ee 
