; MgCl 2 (esin e b sag eli kristallhüdraadina, saad ak s e m er e v e e s t ) . Kasutataks e ma gn e si a alts e m e n di tootmis el: MgO + MgCl 2 + H 2 O 2MgClOH ; Ca Cl 2 (esin e b sag eli kristallhüdraatiden a ); ve e s hästilahustuv ,saad ak s e sood a tootmis e kõrvalproduktina . CaF 2 esin e b loodu s e s (fluoriit, sulapa gu ) saad ak s e ka tööstuslikult; Raadiu mi kasutataks e sag eli halog e niidid e (kloriidi, bromiidi) kujul. Sulfaadid: BaS O 4 loodu s e s (minera al barüüt), kuid rohke m saad ak s e kunstlikult, tähtis mitm et e pab eris ortide täiteainen a , valge õlivärvi komp o n e nt . MgSO 4 loodu s e s mer ev e e s , mitm ete mineraalid en a , kasut. MgO saa mi s el . Ca S O 4 esin e b loodu s e s mitm e eri vormina, sisaldad e s erineva hulga kristallvett , Ca S O 4
rusega v: Nendest võrranditest järeldub selgesti see, et osakese kirjeldamine lainena on võimalik. ( Loide 2007, 25-26 ). 1.3.7 Elektronilained vesiniku aatomis On teada seda, et statsionaarsetele orbiitidele mahub ainult täisarv elektronlaineid. Võtame näiteks mõne suvalise vesinikuaatomi statsionaarse orbiidi raadiusega r. Arvutame välja lainepikku- se ja ringjoone suhte: Saadud valem näitab seda, et mitu lainepikkust mahub antud orbiidile. Selleks avaldame raadiu- se Bohri kvanttingimusest: 2r = n = n ( h / mv ) ehk mvr = nh Valemist saame välja arvutada lainepikkuse. Siis saame 94 Viimane seos näitab seda, et kui palju mahub vesiniku aatomi n-dale orbiidile n de`Broglie laine- pikkust. 1.3.8 Impulsimomendi jäävuse seadus kvantmehaanikas Plancki valem on teatavasti aga järgmine: A
annaabi.ee 
