Eesti Vabariigi kultuurielu aastatel 1920-1940.
arvasid, et piigad olid tänavatel sündsusetult alasti. Võisteldi kergejõustikus, ujumises,
rattasprodis, pesapallis ja jalgpallis. Kolmel esimesel alal peeti punktiarvestust, Tallinna ja Tartu
järel reastusid Saaremaa, Läänemaa ja Pärnumaa sportlased. Avaldati ka kehakultuurinäitus,
millega loodeti panna alus spordimuuseumile. Mängude raames toimus ka suur rahvatantsupidu,
mida hiljem hakati pidama esimeseks tantsupeoks.
1935. aasta
Esimene raadireportaaz välismaalt.
1935. aastal tegi Eesti Ringhääling Felix Moori eestvedamisel esimese reportaazi välismaalt.
Helsingi Messuhalli'st vahendati Eesti kuulajatele Soome rahvuseepose "Kalevala" 11.
aastapäeva pidustusi.
Uued ajakirjad.
1935 aastal hakkasid ilmuma populaarne naiste- ja kodunduseajakiri Maret ning ühiskondlik-
poliitilise ja tihti valitsuse suhtes kriitilise suunitlusega ajakiri Tänapäev. Tänapäeva mitme numbri
ilmumisele tehti takistusi, mõni number ilmus ka teine nime all