Psühholoogia arvestus
Eesti. Seega sarnaneb meie kommunikatsioon oma olemuselt enam sellele, kuidas
suheldakse näiteks USA-s kui sellele, kuidas suheldakse Soomes. Seega on Hille
Pajupuu (1996) arvates eesti ja soome kultuurid sedavõrd erinevad, et üksteise
mõistmiseks jääb keelesugulusest väheks. Järgnevalt vaatamegi, kuidas need
erinevused prosoodia erinevate alaosade lõikes ilmnevad.
Kõne tempo
Eestlaste kõnelemise kiirus sõltub paljuski situatsioonist. Nii on näiteks Hille Pajupuu
leidnud, et raadiovestlustes on keskmiseks kõnekiiruseks 158 sõna minutis, ametlikus
situatsioonis räägitakse minuti jooksul 120 sõna, argivestlus toimub aga oluliselt
kiiremini, siin räägitakse keskmiselt juba 180 sõna minutis (Hennoste 2000: 1139).
Soomlaste rääkimiskiirus on erinevate uurijate hinnanguil 70–140 sõna minutis,
ameeriklastel 125–150 sõna ja inglastel 150–190 sõna minutis (Pajupuu 1996).
Inimese võime sõnumist aru saada ehk siis tema mõtlemiskiirus on aga oluliseltsuurem
annaabi.ee 
