Eestlased punaarmees
siis sai selgeks, et tuleb koondada kõik jõud vaenlase tõrjumiseks. Hoolimata sellest, et Saksa
okupatsioonivõimudele alluva Eesti Omavalitsuse väljakuulutatud üldmobilisatsioon ei olnud
kooskõlas rahvusvahelise õigusega ning rahvuslikud jõud olid seni vastu seisnud igasugusele
koostööle okupantidega, läks rahvas nüüd mobilisatsiooniga kaasa. Otsustavaks sai presidendi
ülesandeis viimase seadusliku valitsuse peaministri Jüri Uluotsa väga selge sõnum
raadiousutluses 7. veebruaril 1944. Tema üleskutse haarata relvad Idast tuleva surmavaenlase
vastu leidis laialdast toetust. Mobilisatsiooniga tuli sõtta u 38 000 (43 000) meest. Juba
esimesed kontaktid Eesti pinnale tunginud punaarmeelastega kinnitasid, kui põhjendatud olid J.
Uluotsa väited surmaohust eesti rahvale. Meriküla dessantväelased tapsid jõhkralt esimesed
nende teele jäänud tsiviilisikud ja nendele oligi antud käsk kohelda kõiki eestlasi vaenlasena.
annaabi.ee 
