Meteoriit? 13. Maa (iseloomustus?). 1.Horisont on (silma)piir, kust veel valgust vastu võetakse. 2.Tähistaeva aasgtaringne muutumine on tingitud Maa tiirlemisest ja pöörlemisest. 3.Joonis õpikust! 4.Kuuvarjutus tekib siis, kui Maa jääb Päikese ja Kuu vahele, varjates Kuu niimoodi, et talle ei paista päike peale. Päikesevarjutus tekib siis, kui kuu läheb Päikese ja Maa vahele, varjates päikese. 5.Uurimis meetodid on : 1) Vaatlus 2) Lääts-,peegel-,raadioteleskoobiga 3) Kosmoselennud 4) Igasuguse aparatuuriga:sodid, kulgurid jne. 6.Eesti astronoomiale panid aluse Whilhem Struve, Jaan Eenasto, Peep Kalv. 7.Ajavööndid saavad alguse nullmeridiaanist,Greenvichis(on 24 h) ja Eesti asub ajavööndis +2. 8.Kuupäev saab alguse idast Vaiksest ookeanist, Beringi väinast. 9.Maarühma planeedid on Merkuur, Veenus, Mars j Maa. Nende üldiseloomustus on : Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad; Neil on vähe
Selle avastasid Michael E. Brown, Chad Trujillo ja David L. Rabinowitz 5. jaanuaril 2005 21. oktoobril 2003 tehtud ülesvõtete põhjal. Avastusest teatati 29. juulil 2005. Kuna Eris oli suurem, kui Pluuto, siis kiideti heaks ta definitsioon ning Eris kvalifitseerus kääbusplaneediks. 136199 Erise tiirlemisperiood kestab 556,7 Maa aastat. Michael E. Brown teatas aprillis 2006, et on mõõtnud taevakeha diameetriks 2400 kilomeetrit. Hispaanias raadioteleskoobiga tehtud mõõtmised andsid Erise läbimõõduks aga 3100 kilomeetrit. Erisel on teatavasti üks kaaslane Dysnomia. Arvatakse, et see taevakeha on kaetud metaanijääga nagu Pluuto. Seetõttu tundub ta kõige sarnasem sellele planeedle. Makemake Makemake avastati 31. märtsil 2005. aastal. Päikesesüsteemi kääbusplaneetide seas on ta suuruselt kolmas ja Pluuto läbimõõdust umbes 3/4. Makemakel ei ole teadaolevaid kaaslasi, mis muudab ta Kuiperi vöö seas ainulaadseks.
Hetkel on töökorras 42 antenni. Olemas on ka väike optiline SETI programm, mis otsib põgusaid laservalguse sähvatusi, ning loomulikult ei tohiks unustada ka arvukaid asjaarmastajaid, kes osalevad internetipõhistes projektides, millest tuntuim on SETI@home, millest saavad osa võtta ka tavalised astronoomia huvilised. SETI@home kasutab Interneti kaudu miljonite projektiga liitunud arvutite töötlemisressursi, leidmaks mõistusliku tegevuse tundemärke Puerto Ricos asuva Arecibo raadioteleskoobiga püütud signaalidest. Projekt suudab töödelda 30% teabest ning SETI projektide tüüpilisest 9 miljardi kanaliga 1...10 GHz sagedusvahemikust katab see ainult nn veeaugu 1420...1720 MHz, mis vastab vesiniku aatomi ja hüdroksüüli (OH) molekuli väljastatavale raadiolainetele. Kuigi SETI-l pole õnnestunud ühtegi ametlikku maavälise tsivilisatsiooni signaali kätte saada, ei tohiks pead norgu lasta, sest maailmaruum on kujuteldamatult suur ning lootust peab alati olema
ja tohu pöörlemiskiirus - nad võivad teha tuhat pööret sekundis. Neutrontähe magnetväljast väljub koos tähega pöörlev kitsas kiirtekimp nagu majakas. Kui kiirte teele juhtub jääma Maa, näeme lühikest sähvatust. Enamik neutrontähtedest saadab välja raadiolaineid. Niisugust tähte nimetatakse raadiopulsariteks. Kui sähvatus toimub röntgenikiirguses, on tegemist röntgenpulsariga. Esimene pulsar avastati 1967. aastal tänu õnnelikule juhusele, kui raadioteleskoobiga töötanud inglise üliõpilane Jocelyn Bell märkas vastuvõetud signaalide seas veidraid raadioimpulsse. Peatselt avastati teisigi tukslevaid tähti ja oletus leidis kinnitust, et tegemist on objektiga, mille läbimõõt on vaid 10 - 20 kilomeetrit, kuid mass on Päikese massist suurem. Pulsari raadiokiirguse tekkimise seletamisel ei ole astronoomid ühel meelel. Alguses arvati, et kiirgus vabaneb tähe magnetpooluselt. Kui pulsari magnetilinetelg on pöörlemistelje suhtes kaldu
annaabi.ee 
