Hubble´i kosmoseteleskoop tiirleb ümber Maa umbes 500 km kõrgusel maapinnast. Astronoomide meeskond töötab temaga kaugjuhtimise abil. Kui võimalik, kasutab kosmoseteleskoop ühe kosmoseobjekti vaatlemiseks mitut erinevat instrumenti. Raadioteleskoop Raadioteleskoop on seade (teleskoop), mis registreerib Maa-välistest raadiolainete allikatest lähtuvaid elektromagnetlaineid. Raadioteleskoop on raadiovastuvõtja, mida kasutatakse objektide vaatlemiseks raadiolainete spektriosas. Raadioteleskoobi põhiosad on raadiokiirgust koondav antenn või antennikogum ja raadiokiirguste tajur ehk raadiomeeter. Maapealsed teleskoobid Maa atmosfäär häirib head vaadet kosmosele. Ta paneb tähed vilkuma ja ähmastab galaktikate kujutisi. Teleskoopide jaoks valitakse koht mäetipul, kus õhk on selge ja õhukiht õhem. Need teleskoobid on nii võimsad, et mõne ööga kogutud andmed annavad astronoomidele tööd mitmeks kuuks või aastaks.
tekkisid astronoomidel lootused avastada avarusest tulevas raadiokiirguses mõistusliku elu poolt lähetatud raadiosignaale. SETI@home · Kalifornias asuva Berkeley ülikooli juhitava hajusarvutusprojekti SETI@home eesmärk on kasutada jõude seisvate kodu-, töö- ja kooliarvutite võimsust, et analüüsida raadioteleskoopidelt saadud signaale ning leida võimalikke märke maavälisest mõistuslikust elust · Puerto Ricos Arecibo raadioteleskoobi juures salvestatakse andmed suure tihedusega lintidele, seda koguneb umbes 35 gigabaiti päevas, seejärel saadetakse need postiga Berkeleysse. Seejärel jagatakse info osadeks, mis SETI@home serveri kaudu üle Interneti saadetakse inimestele kogu maailmast analüüsida. Maaväline elu Fermi paradoks · Vastuolu võimaliku suure arvu potentsiaalsete tsivilisatsioonide olemasolu ja täieliku tõendite puudumise vahel nende olemasolust on viinud Fermi
taaskäivitada, kuid seekord ei peaks uurima mitte ainult raadiosignaale, vaid kõiki füüsikalisi ja astronoomilisi anomaaliaid. Kas me oleme universumis ainukesed? See on meie üks põhilisi suuri eksistentsiaalseid küsimusi. Tuhandeid aastaid otsisid sellele vastust vaid filosoofid ja teoloogid, kes teadsid maailmaavarustest nii palju, kui nende usk ja oma silm seletas, kuid 50 aastat tagasi jõudis see ka teadusesse. 1960. aasta aprillis tuli USA astronoomil Frank Drake'il geniaalne mõte raadioteleskoobi abil uurida, kas meie poole võiks olla teel signaale maavälistest tsivilisatsioonidest. Maavälise elu otsimine sai tuntuks SETI (Search for Extraterrestrial Intelligence) nime all ning tänaseks on saanud sellest rahvusvaheline ettevõtmine, millega on seotud mitmete riikide teadusasutused ning mida toetavad mitmed hollywoodi näitlejad ja helgete peadega teadlased. Kui üksikud anomaaliad kõrvale jätta, ei ole raadioastronoomide instrumendid püüdnud kinni
Korduvad otsingud positiivseid tulemusi ei andnud. 12 Inimesed on üritanud saata signaale ka ise. 1974. aastal võeti ette sümboolne katse saata teade tähtede kogumisse M13. Signaal oli kodeeritud ning sisaldas mõningat informatsiooni Maa asukohast päikesesüsteemis, numbreid 1-10, inimkonna populatsiooni suurust, inimolendi kuju, DNAs sisalduvate ainete võrrandid ning raadioteleskoobi kontuur. Teate edastamiseks kasutati Arecibo raadioteleskoopi, mis asub Puerto Ricos. Kuna teade peaks oma sihtkohta jõudma alles 25 000 aasta pärast ning oletatava tsivilisatsiooni vastus jõuaks meieni veel 25 000 aasta pärast, siis on antud saadetise ülesanne demonstreerida inimkonna tehnoloogilise arengu taset. Mõned ajakirjanikud ning teadlased on püstitanud küsimuse: ,,Kas aktiivne SETI on ikka ohutu
annaabi.ee 
