lokaatorit ka radariks. Termin tuleneb inglise keelest sõnast Radar – radiodetection and ranging 1.2 Radari töö põhimõte Navigatsiooniline raadiolokaator töötab järgmiselt. Saatja genereerib ja kiirgab ülikõrgsageduslikke raadiolaineid, mis sondeerivad ümbritsevat keskkonda. Kui raadiolaine teele satub keha, mille dielektriline läbitavus erineb keskkonna omast, siis teatud osa kehale langevast energiast peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja kuvarile ilmub objekti kaja helendava punkti näol . Sellega on täidetud üks raadiolokaatori põhiülesanne- avastada objekt. Edasi tuleb määrata objekti koordinaadid – suund ja kaugus. Objekti suuna määramiseks kiirgab lokaator impulsi rõhttasandis paikneva kitsa kiirena. Objekt avastatakse siis, kui kiire (antenni) pöörlemisel osutub kiir suunatuks objektile, sest ühtlases keskkonnas, milles toimib raadiolokatsioon, säilitab kiir oma sirgjoonelise levisuuna.
ka päevasel ajal. Kuna Veenus on Päikesele lähedamal kui Maa ja tema nurkkaugus Päikeselt ei ületa 47 kraadi, saab seda näha kas hommikuti või õhtuti. Sel põhjusel tuntakse Veenust ka nimedega „hommikutäht“ või „õhtutäht“. Hommikuse ja õhtuse nähtavuse ajad vahelduvad perioodiga 584 päeva (nn sünoodiline periood – ajaperiood, mille möödumisel kordub nurk Maa, Päikese ja planeedi vahel). Veenuse pind. Pilt on tehtud Magellan kosmosesondi raadiolokaatori abil. Vertikaalne skaala on venitatud. Eesti kosmosebüroo kodulehekülg 5. MAA Maa on Päikeselt kolmas ja suurim Maa-tüüpi planeet. Erinevalt teistest Maa-tüüpi planeetidest, Maal on suur kaaslane (Kuu), suhteliselt tugev globaalne magnetväli ja tema pinnal on vedel vesi. Maal eksisteerib elu – seda ei ole leitud teistel Päikese süsteemi planeetidel ega muudel taevakehadel. Maa tiirleb ümber Päikese nõrgalt elliptilisel orbiidil. Tema väikseim kaugus Päikeselt
annaabi.ee 
