Kui inimene jalutas raadiosaatjatega ümbritsetud ruumis, mõõdeti raadiosignaalide tugevust kõigi saatjate vahel. Andmete ümbertöötlemisel saadi pilt liikuvast inimesest arvutiekraanile. Edasiarendatult võimaldas sama meetod näha teadlastel ka läbi seinte. 34 raadiosaatjat võimaldasid teadlastel jälgida inimese liikumist läbi telliskiviseina.Erinevalt radaritest, mis mõõdavad objektilt tagasipõrkunud raadiosignaale, mõõdetakse raadiotomograafuuringus varje raadiolainetes. Varjudeks on ennekõike nõrgenenud signaalid, mis tulenevad laine liikumisest läbi inimese või objekti.Wilson ja Patwari kogusid andmeid raadiosignaalide tugevuse kohta esmalt tühjalt alalt ja seejärel samalt alalt, kui sealt inimene läbi kõndis. Nende andmete põhjal töötasid teadlased välja matemaatilised valemid, mida kasutati arvutiprogrammis nõrgenenud raadiosignaalide pildiks muutmiseks.Teadlaste sõnul saavad
valguses säärast paradoksi säilitada. Nagu eelnevalt kirjeldatud, on WiFi kasutamine meie tänapäevases maailmas igapäevane nähtus. Tähele tuleb aga panna seda, et võrreldes traadida internetiga, ei ole WiFi nii turvaline. Kümmekond aastat tagasi saabus arvutivõrk enamike jaoks juhet pidi ning linnaruumi ruutkilomeetril paiknes keskmiselt vaid paar kiirgajat. WiFi tehnoloogia edu ja ühtlasi murede juurpõhjus seisneb raadiolainetes – nimelt raadiolainete omaduses levida keskkonnas vabalt – neil puudub üheselt tuvastatav sihtpunkt. Passiivse tarbimise (pealtkuulamise) puhul pole võimalik tarbijat leida, aktiivse sekkumise korral on sidepartneri hilisem tuvastamine võimalik, kuid ühtlasi ka aeglane, keerukas ja kallis. Aksioom kõlab, et WiFi puhul ei saa mitte ühegi turvameetmega lõplikult kõrvaldada raadiolainete anonüümsust ega ka täielikult kompenseerida lainete levi iseärasusi.
annaabi.ee 
