Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
esinejal jäi üle see vaid ette lugeda. Sellistest kurioosumitest võib lugeda
raadioajakirjanike mälestustest. Nii nagu ühiskonnas jää sulama hakkas,
elavnes ka raadio. Suur osa oli selles kauaaegsel raadiojuhil Aado Slutskil (pildil).
Slutsk oli juudi päritolu, muide, kogu venekeelne toimetus Eesti Raadios oli rohkem
juudi toimetus kui vene toimetus. Slutsk kutsus ellu raadiodokumentaali, loodi
Päevakaja ning peagi moodustati Eesti Raadio juurde Arvutuskeskus selleks, et
raadiokuulajaid uurida. Uurimuste tulemusi läks Slutskil vaja selleks, et Moskvas
tõestada, kuivõrd eestlane on kapitalismimaailmale lähedal ja vajab seetõttu erilist
lähenemist. Kui mujal liiduvabariikides töötas vaid üks programm, seegi poolenisti
venekeelne (ja muuseas toodi eeskujuks Valgevenet, kus kogu programm ja elu
venekeelseks muudeti), siis Slutsk tõestas ära, et Eestis raadiokuulaja kaugeneb oma
raadiost ja hakkab pahasid kapitaliste kuulama, kui ei tee teist programmi, mis sai
annaabi.ee 
