elemendid. Tulemuseks on ühtlane neutronite mass. Neutrontäheks saavad muutuda tähed, mille mass jääb vahemikku 5-15 Päikese massi. Suuremad tähed muutuvad mustadeks aukudeks ja väiksemad valgeteks kääbusteks. Mõnikord nimetatakse neutrontähti ka pulsariteks. Seda sellepärast, et nad pöörlevad väga kiiresti ja saadavad oma ülitugeva magnetvälja (Maa magnetväljast ligi triljon korda suurem) tõttu välja korrapäraseid raadioimpulsse. Impulsi edasikandjateks on vabad elektronid, mis magnetvälja kiirendava toime tõttu neutrontähe pinnalt lahkuvad. Kuna elektronid lahkuvad peamiselt magnetpoolustelt, siis on väljuvad impulsid kosmosesse suunatud kitsa kiirtekimbuna. Teatud aja jooksul aga pulsarite pöörlemine magnetvälja nõrgenemisega, aga lakkab ja järele jääb tavaline neutrontäht. Viimane aga võib uuesti reaktiveeruda, kui ta millegi arvelt massi juurde saab. Neutrontähe ehitus
K RsisTS = Rsis K ts NTS suurendab Rsis , PTS vähendab Rsis . K ts RväljTS = Rvälj K NTS vähendab Rvälj , PTS suurendab Rvälj Sagedusriba laiendamine NTS puhul: 81 Impulsside liigid ja parameetrid. Eristatakse kaht liiki impulsse: video- ja raadioimpulsse. Video- impulss on lühiajaline pinge- või voolumuutus alalisvoolu ahelas. Raadioimpulss on lühiajaline pinge või voolu jada, mille piirdekõveral on videoimpulsi kuju. Reaalse ristkülikimpulsi parameetrid: 82 5.5. Bipolaartransistori töö lüliti reziimis (staatika) Aktiivne koormus: 1) Sulgealas: Usis + - s. Ik0(E)RB < 0 Sulgemispinge UBE = Usis 2) Küllastusalas: Usis + - s.