Tiit Lauk humanitaar
laupäeva- ja pühapäevaõhtutel korralikult Strobeli ja Pori orkestreid kuulata (Ojakäär
2000: 462). Olukord paranes alles 1937. aastal pärast Türi uue masti valmimist;
- valik sõltus kindlasti ka saadete sagedusest – Inglise jaamadest tuli tantsumuusika ülekan-
deid iga päev, väiksematest jaamadest (Rootsi, Soome, Tallinn) aga vaid nädala-
lõpupäevadel (Ojakäär 2000: 465);
- oluliseks faktoriks, eriti 1920. aastate algupoolel, oli raadioaparaadi olemasolu. Need olid
algul väga kallid – keskmiselt 100 krooni 236 , mis oli üsna suur raha. Tõenäosuse annab
registreeritud raadioaparaatide arv: 1927 – 400, 1932 – 15 730, 1937 – 36 940, 1940 –
98 861 (Ojakäär 2000: 461).
Juba Riigi Ringhäälingu algaastatel oli muusika osakaal saatekavas suur – vastavalt OÜ
Raadio Ringhääling 1927. aasta finantsaruandele kulutati muusikale (orkester + noodid) 237