7. Mitu ajavahemikul 2010-2015 ilmunud raamatut UDK liigiga 159.9 leidub Valga Gümnaasiumi raamatukogus? Millest need on? Tooge mõni näide. Seitse raamatut ilmus. Need on psühholoogia teemalised. Näited: „Psühholoogia alused“ ja „Sõbraks olemise kunst : [sõbrune, armu ja pühendu“ Liik(UDK): 159.9 Ilmumisaasta: 2010-2015 Kogu: Valga Gümnaasium 8. Kas Valga maakonna raamatukogudes leidub materjale, mis on kirjutatud Maarja Lõhmuse poolt raadioajakirjanduse teemal? Kui jah, mida leiate? Jah, leidub. Leidsin „Toimetamine : kas looming või tsensuur“. Autor: Maarja Lõhmus Märksõna: raadioajakirjandus Nimi: Õpperühm: Teaviku leidmine elektronkataloogist ESTER (http://www.ester.ee/search~S1*est) 9. Mitu venekeelset sotsiaalhoolekande alast perioodikaväljaannet on Tartu raamatukogudes? Esitage pealkirjad. Kuus perioodikaväljaannet. Pealkirjad: „Tervis, töö- ja sotsiaalelu [Elektrooniline
Keha ja tema isiksus: psühholoogiline antropoloogia füüsilise isiksuse uurimismail. Psühholoogia alused Sinu tark laps: mida peab iga lapsevanem teadma lastekasvatusest ja suhetest lapsega 21. Sajandil Sõbraks olemise kunst Ära kasva suureks: kuidas olla õnnelik ja täita oma unistused Formuleering- Liik: (UDK) 159.9, ilmumisaasta: 2010-2015, ühik: raamat, kogu: Valga Gümnaasiumi raamatukogu. 8. Maarja Lõhmus on kirjutanud raadioajakirjanduse teemal. Toimentamine: kas looming või tsensuur, Avalik- õiguslik ringhääling Eestis. Formuleering- Autor: Maarja Lõhmus, märksõna: raadioajakirjandus, kogu:Valga Keskraamatukogu. 9. Leian ühe väljaande Pravo, ilmus üks number, ilmumisdaatumid Nr. 1(1) (2009). Formuleering- Sõna: sotsiaal, teaviku laad: ajakiri, keel: vene keel, raamatukogu: Tartu raamatukogud. 10. TÜ Pärnu Kolledzi raamatukogust teemal lapsevanema ja lapse suhe on leitav kaks raamatut.
Millest need on? Tooge mõni näide. Leidsin ajavahemikul 2010-1014 6 raamatut. Annan esimest 3 näide: Juul Jesper „Agressiivsus : teejuht agressiivsete laste ja noorte paremaks mõistmiseks” Talis Bachmann “Keha ja tema isiksus : psühholoogiline antropoloogia füüsilise isiksuse uurimismail” Talis Bachmann “Psühholoogia alused” 11. Kas Valga maakonna raamatukogudes leidub materjale, mis on kirjutatud Maarja Lõhmuse poolt raadioajakirjanduse teemal? Kui jah, mida leiate? Maarja Lõhmus “Toimetamine : kas looming või tsensuur” 1999 Valga Keskraamatukogu 12. Kas ja milline on teie varasem kokkupuude RIXWEB-iga? Hinnake kasutatud kataloogi (kasutamismugavus, otsinguvõimalused, juhiseid jne). Kataloog on väga mugav ja hea. Iga vajalikku teavet konkreetse teose saab leida üsna sujuvalt. Otsingu valikud on väga lihtne ja lihtne kasutada.
Millest need on? Tooge mõni näide. Leidsin ajavahemikul 2010-1014 6 raamatut. Annan esimest 3 näide: Juul Jesper „Agressiivsus : teejuht agressiivsete laste ja noorte paremaks mõistmiseks” Talis Bachmann “Keha ja tema isiksus : psühholoogiline antropoloogia füüsilise isiksuse uurimismail” Talis Bachmann “Psühholoogia alused” 11. Kas Valga maakonna raamatukogudes leidub materjale, mis on kirjutatud Maarja Lõhmuse poolt raadioajakirjanduse teemal? Kui jah, mida leiate? Maarja Lõhmus “Toimetamine : kas looming või tsensuur” 1999 Valga Keskraamatukogu 12. Kas ja milline on teie varasem kokkupuude RIXWEB-iga? Hinnake kasutatud kataloogi (kasutamismugavus, otsinguvõimalused, juhiseid jne). Kataloog on väga mugav ja hea. Iga vajalikku teavet konkreetse teose saab leida üsna sujuvalt. Otsingu valikud on väga lihtne ja lihtne kasutada.
9 leidub Valga Gümnaasiumi raamatukogus? Millest need on? Tooge mõni näide. kuus 5. Agressiivsus 6. Inimeste veenmine 7. Keha ja tema isiksus 8. Psühholoogia alused Nimi: Õpperühm: 9. Sinu tark laps 10. Sõbraks olemise kunst Liik(UDK) 159,9; ilmumisaasta 2010-2014; kogu Valga Gümnaasiumi raamatukogu; ühik - raamat 11. Kas Valga maakonna raamatukogudes leidub materjale, mis on kirjutatud Maarja Lõhmuse poolt raadioajakirjanduse teemal? Kui jah, mida leiate? 1. Avalik-õiguslik ringhääling Eestis 2. Toimetamine : kas looming või tsensuur Autor maarja lõhmus; märksõna - raadioajakirjandus 12. Kas ja milline on teie varasem kokkupuude RIXWEB-iga? Hinnake kasutatud kataloogi (kasutamismugavus, otsinguvõimalused, juhiseid jne).
Leian 9 helisalvestust. Formuleering – Autor: Lepo Sumera, teavikulaad: helisalvestus, Tartu Linnaraamatukogu 6) Mitu teavikut, mis on ilmunud Viljandi Kultuuriakadeemias 2013. aastal, on TÜ sotsiaalteaduste raamatukogust leiavad. Millega tegemist on? Leian 15 teavikut. Tegemist on üliõpilaste lõputöödega . Formuleering – Märksõna: Viljandi Kultuuriakadeemia, TÜ Sotsiaalteaduste raamatukogu 7) Mitu eestikeelset üliõpilastööd leiab ESTER-i vahendusel raadioajakirjanduse ja teleajakirjanduse teemal? Leian 2 üliõpilastööd. Formuleering – Sõna: raadioajakirjandus ja teleajakirjandus, üliõpilastööd, teavikulaad: ajakirjandus 8) Kas Tallinna raamatukogudes leidub raamat "Information seeking in the online age: principles and practice?" Kui jah, siis esitage andmed leidumuse kohta. Leidub. Formuleering – Pealkiri:information seeking in the online age:principles and practice?, Teaviku laad: Raamat, Tallinna täielik raamatukogu
ilukirjandust mõistab iga lugeja erinevalt ilukirjandusteosel ei ole üht ja ainuõiget tõlgendust hea raamat tekitab erinevaid (isegi vastakaid) arvamusi hea ilukirjandusteos lugeja ja teose vahel dialoogi, paneb mõtlema Žanr kunsti põhiliigis eristuv kindlate struktuuri‑ ja vormitunnustega alaliik Näiteks: Ilukirjanduse, rahvaluule, maalikunsti, kammermuusika, raadioajakirjanduse, filmikunsti žanrid. Romaan, jutustus, novell, laast, reisikirjeldus on proosakirjanduse žanrid. Vokaalmuusika žanrid on laul, romanss, kantaat ja oratoorium. Kunstnik loob mitmes žanris. Žanritest on kunstnik harrastanud eriti natüürmorti. Žüriil tekkis raskusi teose žanri määratlemisega. Eepika jutustav ilukirjandus jutustavate ilukirjandusžanrite üldmõiste
mänguasjaks, mille riigistamiseks põhjust ei leitud. Ringhääling avati 18. dets 1926, suurema osa avaprogrammist hõlmas muusika. Esialgu oli peale muusika veel päevauudiseid, loenguid ja sõnavõtte. Samas võib selleaegset raadiot nimetada kultuurikandjaks: esimese nelja a jooksul esitati üle 60 ooperi ja opereti, eetris oli üle 400 lastetunni, 110 kontsertülekannet, 2700 loengut ja 200 reportaazi. Väga oluline osa raadio populaarsemaks muutumisel oli raadioajakirjanduse rajajal Eestis Felix Mooril, kes mh pani aluse kuuldemängudele ja lastesaadetele Eesti Raadios. Raadio-Ringhääling sattus peagi majandusraskustesse, ei suudetud parandada saadete tehnilist kvaliteeti ega programmi mitmekesistada. 1932 hakkas kehtima raadiomäärustik, milles oli ette nähtud, et raadio saatekava peab olema erapooletu mis tähendas passiivsust poliitilises mõttes. Majanduskriisi ja sisepoliitilise kriisiga seoses riigistati raadio 1