Eesti taimed ja taimekate
paljunemist, mis omakorda suurendas merekalade, eriti heeringa (räime), arvukust. See meelitas
Läänemerre Atlandi kalasööjaid mereimetajaid. Rikkalik merefauna ahvatles inimesi asustama
rannikut ja saari. Metsades leidub rohkesti avatud alasid, millele viitab ka suurenenud mulla
erosioon ning puusöeosakeste hulga järsk kasv. Inimene lõi karjakasvatuseks, seega ka
rohttaimedele soodsamaid lagedamaid alasid metsa põletades ja raadades. Asulakohtade ümbruses
kujunes puisniiduilmeline maastik. Suureneb puusöetolmu osatähtsus. Samasse aega jääb
Võrtsjärve madaliku koloniseerimine, millele viitab selles piirkonnas puittaimede osatähtsuse
vähenemine, kõrreliste arvukuse järsk suurenemine, ruderaalkoosluste teke ning kuuse kiire levik.
Subboreaal (50002500 BP)
Algab iseloomuliku jalaka osatähtsuse langusega. Tõenäoliselt on põhjuseks paljude tegurite