a) ta sisuks, universaaltunnuse väärtuseks, on teatav konkreetne vas tastikm6jude p6imik (olgu see p6imik siis keskendatud kliima-tek toonika, eluruumi, kultuuri v6i elulaadi ümber); b) see regiooni sisu, niisiis ka regioon ise, on omaparane, v6ibolla isegi kordumatu, ja see omapära tuleb kirjelduses selgesti avada; c) regioon on sisemiselt ühtlane, regioonisisesed erinevused, kui neid esinebki, on vähemtähtsad ja neid ei tule r6hutada, vahemalt mitte sellel taksonoomiaastmel; d) regioonil kui klassil on kindel maht, ta kujutab endast teatavat kindlat ruumiosa. Selle ruumiosa defineerimiseks tuleb täpselt ära näidata teda ümbritsevad piirid; e) regioon kuulub taksonoomiasse, teda saab vahemtähtsate sisemiste erinevuste alusel jagada alamregioonideks, aga samuti teatavate sarnasuste alusel teiste regioonidega ühendada koos nendega ülernregiooniks. See annab geograafile v6imaluse tootada mitmes m66tkavas,
nagu nad selles p6imikus tegelikult esinevad, ja nii, et vastastikm6ju kirjelduses v6imalikult selgesti esile tuleks. 3. Geograafilist regiooni m6isteti kui ruumilist klassi: a) ta sisuks, universaaltunnuse vaartuseks, on teatav konkreetne vastastikm6jude p6imik b) see regiooni sisu, niisiis ka regioon ise, on omaparane ja see omapara tuleb kirjelduses selgesti avada; c) regioon on sisemiselt tihtlane, regioonisisesed erinevused, on vahemtahtsad ja neid ei tule r6hutada, d) regioonil kui klassil on kindel maht, ta kujutab endast teatavat kindlat ruumiosa. Selle ruumiosa defineerimiseks tuleb tapselt ara naidata teda iimbritsevad piirid; e) regioon kuulub taksonoomiasse, teda saab vahemtahtsate sisemiste erinevuste alusel jagada alamregioonideks, aga samuti teatavate sarnasuste alusel teiste regioonidega iihendada koos nendega iilernregiooniks. f) regioonide eristamisel ja piiritlemisel lahtutakse klassifitseerimise metodoloogiast ja kasutatakse
annaabi.ee 
