Inimgeograafia raamatu esimese osa kokkuvõte
mõjuvate nähtuste keskpunkti seab Ritter inimgeograafina küll inimeste elu ja tegevuse. Seda
põhinähtust aga vaatleb Ritter tema vastastikuses mõjus loodusoludega, mis tagab
inimgeograafia ühtsuse loodusgeograafiaga. Ühtse geograafia teemaks on Ritteril loodus kui
inimese kodu, inimese eluruum. Teave aga, mis ei mahu p6hiteema alla, ei ole geograafiline.
Ritteri "filter" on niisiis sarna kui Humboldtil ja loodusgeograafia ning inimgeograafia ei
erine mitte sisult, vaid ainult r6huasetuselt. Erinevalt Humboldtist ehitas Ritter oma
kirjeldused üles regioonide kaupa ja selleparast peetakse teda moodsa regionaalgeograafia
alusepanijaks.
Friedrich Ratzel - asendas Ratzel Ritteri teleoloogilise arusaamise looduse ja inimtegevuse
vahekorrast keskkonnadeterminismi kontseptsiooniga, mida oli juba varem viljeldud
ajaloos ja politoloogias. Selle kontseptsiooni järgi on inimtegevus ära määratud elupaiga
loodusoludega, sõltub neist otsustaval määral
annaabi.ee 
