VANA-ROOMA INIMESTE ERINEVAD TEGEVUSALAD JA ELU-OLU
Tõepoolest pole eelnev liialdus, kuna tihti pandi orjadele kaela samad rihmad, mis
koduloomadele, et põgenemisele järgneva kinnipüüdmise korral teaks, kellele jooksik kuulub
(Palamets 1976).
Roomas kehtis nii mitmeski punktis sama seadus nii kodulooma kui orja kohta ja
näiteks Cato põllumajandusteoses käsitletakse orja toidunorme kõrvuti veiste
söögiportsjonitega (Vana-Rooma inimene, Thébert 2004). Nimesid anti omandile peremehe
järgi, nt Quintipor (Quintiuse poiss), kui aga vastava nimega orje oli liialt palju kogunenud,
anti nelile lisanimi taime või looma järgi (mõnikord ka orja kodumaa järgi) (Tiidus 1997).
Lisaks haritusele võib orje jagada ka elupaiga alusel: maa- ja linnaorjad. Maal töötavad
elasid viletsates ubrikutes, kus oli vaevalt ruumi magamisaseme jaoks. Karjusorjadel lubati
abielluda, kuid naist ja lapsi hoiti pantvangis, et kindlustada pereisa ja loomade tagasitulek.
annaabi.ee 
