Lepatriinu Referaat
lepatriinulaste (Coccinellidae) sugukonda.
Lepatriinude kitiinkestaga kaetud keha on alt lame ning pealt kumer nagu kummulikeeratud
kauss. Suurimad triinud on kuni 10 mm pikkused. Paljud on punase-, kollase- või mustakirjud.
Kokku on mitut masti lepatriinuliike üle 4000. Eestis elab neist 51 liiki.
Kõige tuntum ja enim levinud on seitsetäpp-lepatriinu (Coccinella septempunctata), tavaline
on ka viistäpp-lepatriinu (C. quinquepunctata).
Lepatriinulane on üldjuhul tüüpiline röövloom, kes toitub peamiselt lehetäidest (ka
kilptäidest). Seetõttu kasutatakse neid edukalt lehetäide biotõrjes. Euroopa seitsetäpp-
lepatriinut on sel eesmärgil sisse viidud Põhja-Ameerikasse: ta on aplam kui sealsed
triinuliigid.
Lutsernitriinu (Subcoccinella vigintiquatuor-punctata) maiustab naljaka nimega
taimehaigust jahukastet põhjustavate seentega.
Vähesed lepatriinuliigid kuuluvad taimtoiduliste hulka.
1