saabuvad, aga pole öeldud miks. Miss Marple oli söömas kalapasteedi saia kuni ta hakkas lämbuma. See paistis kui tal oleks kalaluu kurgus kinni. Dr Quimper liigub, et teda aidata. Sel hetkel, Mrs McGillicuddy siseneb ruumi, näeb doktori käsi Miss Marplei kaelal ning karjub "aga see on tema - tema on see mees rongil!" Miss Marple järeldas õigesti, et tema sõber tunneks ära õige mõrvari kui ta näeks teda samasuguses poosis. See sai teatavaks, et mõrvatud naine oli olnud abielud Dr Quimperiga mitu aastat varem. Olles siiras katoliiklane, ta keeldus temast lahutada, nii et ta otsustas naise mõrvata ning olla vaba abielluda Emmaga, samas ka pärima Josiah varanduse, kohe kui ta kõrvaldab teised pärijad. ,,Paddington 16.50" oli põnev lugeda. Mulle meeldisid tegelased ja tegevuspaik. Proovisin muidugi ise ka tekstist välja otsida vihjeid mõrvari kohta. Lugu oli kaasahaarav ning pettuma ei pidanud. Lõpus olin natuke üllatunud, et Dr. Quimper oli
Miss Marple oli söömas kalapasteedi saia kuni ta hakkas lämbuma. See paistis kui tal oleks kalaluu kurgus kinni. Dr Quimper liigub, et teda aidata. Sel hetkel, Mrs McGillicuddy siseneb ruumi, näeb doktori käsi Miss Marplei kaelal ning karjub "aga see on tema - tema on see mees rongil!" Miss Marple järeldas õigesti, et tema sõber tunneks ära õige mõrvari kui ta näeks teda samasuguses poosis. See sai teatavaks, et mõrvatud naine oli olnud abielud Dr Quimperiga mitu aastat varem. Olles siiras katoliiklane, ta keeldus temast lahutada, nii et ta otsustas naise mõrvata ning olla vaba abielluda Emmaga, samas ka pärima Josiah varanduse, kohe kui ta kõrvaldab teised pärijad. Väga hea ning huvitav raamat ilusa väänakuga lõpus. Kavalasti plaanitud Miss Marplei poolt, et kuidas saada kätte mõrvar. Hoidis pinget ning ärevil terve raamatu kestel.
annaabi.ee 
