A.dumas Kolm musketäri terve raamat
need kolmsada liivrit pista salakavalalt taskusse.
«Siis,» jätkas ta, «tuleb mu teenrile hobune ja minule kohver. Mis puutub relvadesse,
siis ei pruugi te muretseda -- need on mul olemas.»
«Hobune teie teenrile?» kordas advokaadiemand kahtlevalt. «Kuid, mu sõber, see on
ehk liiga suursugune?»
«Aga, proua,» vastas Porthos uhkelt, «ma ei ole ju mingi kerjus.»
«Ei, ma tahtsin vaid öelda, et üks ilus muul näib vahel päris hobusena, ja mulle
tundub, et muretsedes teie Mous-quetonile ilusa muula ...»
«Hästi, olgu ilus muul,» nõustus Porthos. «Teil on õigus, ma olen näinud väga
kõrgeid hispaania suurnikke, kelle kogu saatjaskond oli muuladel. Kuid sel juhul, te saate
sellest loodetavasti aru, proua Coquenard, peab muul olema suletuti ja kuljustega.» «Olge
mureta,» ütles advokaadiemand. «Jääb vaid kohver,» jätkas Porthos. «Oh, ärge ka selle
üle muretsege,» hüüatas proua Coquenard. «Mu mehel on viis või kuus kohvrit, te valite
välja parima
annaabi.ee 
