Tüve kordamisega kaasneb tihti mõningane muutus tüve tub igale eesti keele verbile (olemine, tulemine, vahatamine). Nimisõnaliide sees; näiteks pudi-padi, risti-rästi, killadi-kõlladi. Tüvekordus on -nd on aga väheproduktiivne, sest ta esineb ainult teatud sõnadega (usund, sõnamoodustusviisina väga levinud Kagu-Aasia keeltes; näiteks majand, tõkend) ja uusi tuletisi on raske moodustada (karjand, lukund). vietnami keeles tähendab quen ‘teadma’, quen-quen aga ‘teadma natuke, mitte kindlalt teadma’. Muud sõnamoodustusviisid Lühendamine, konversioon ja tüvekordus Muudest sõnamoodustusviisidest on eesti keeles kõige levinum lühenda- 17. peatüki harjutused mine. Lühendsõna on selline sõna, millel puudub alussõnaga võrreldes 1. Tüvedel ja tuletusliidetel on üsna erinevaid omadusi. Milliseid järgmistest sõna- mingi osa
Viimaseid iseloomustab kuuluvus (minu, sinu jne) ja ainsuse/mitmuse vorm. Sõnadel pole sugu ja keeles puuduvad käänded. Kuigi tavaline sõnajärg nahua keeles on VSO (öeldis-alus-sihitis), võib sõnade järjekord lauses olla väga erinev, nimisõnu saab tükeldada (ibid.). Sõnarõhk paikneb tavaliselt eelviimasel silbil, harva viimasel või eel-eelviimasel (Tuggy, 2008). Keelenäited (Ager, 2014 Useful...): Tere tulemast! - ¡Ximopanōltih! Kuidas sul läheb? - ¿Quen tinemi? Palju õnne! - ¡Cualli ilhuichīhualli! Ma armastan sind! - ¡Nimitztlazohtla! Mu hõljuk on angerjaid täis. - Noehēcatlapalqui cōāmichtēnqui. Nahua numbrisüsteem põhineb kahekümnel (Nahuatl orth...). 1 – cē 2 – ōme 3 - ēyi/yēi/ēi/yēyi 4 – nāhui 5 – mācuīlli 6 – chicuacē 7 - chicōme 8 – chicuēyi 9 – chiucnāhui 10 – mahtlāctli
annaabi.ee 
