Haridus Eesti kultuuris
Kogu
keskaegne teadus ja kirjaoskus oli preestrite ja munkade käes. Kirik andis haridusele ja
kasvatusele usulise sisu. Kloostrites asusid selle aja suurimad raamatukogud.
Esimesed koolid asutati peakirikute ja kloostrite juurde ning neid kutsuti vastavalt toom-
või kloostrikoolideks. Kindlat õppeprogrammi ei tuntud ja õppekeeleks oli ladina keel. Järgmisel
sajandil jagati teadused kahte tsüklisse: esimest nimetati triviumiks (grammatika, retoorika,
dialektika), teist quadriviumiks (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika).
Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikele ja valmistasid ette neid, kes
kavatsesid asuda Lääne-Euroopa ülikoolidesse. Omal maal selline õppeasutus puudus.
Kooliõpetajateks olid vaimulikud. Tallinna toomkoolist kõige varasemad andmed on 1319.
aastast. Toomkooli esimese astme kursuse moodustasid triviumi ained. Koolitöös kulus suurem
annaabi.ee 
