valemit (6.12 ) kus - liigõhutegur; C ja H - süsiniku ja vesiniku osamass kütuses. 32. Kiirgusülekande arvutus kiirgava ja neelava keskkonna korral Kiirguse ja konvektsiooni teel toimuva liitsoojusülekande arvutamisel võib lihtsamatel juhtudel lähtuda nende kahe protsessi vastastikuse sõltumatuse eeldusest. Sel juhul Q=Qkiirg+Qkonv ja kiirgava soojushulga arvutuse võib taandada kiirgussoojuse ülekandeteguri määramisele võrranditest (6.21)...(6.23). (6.21 ) Kiirguslik soojusülekandetegur avaldub seega kui (6.22
Kiirguslikku soojusvahetust mõjutab ümbritsevate pindade temp. Mida madalam on temp seda suurem on temp vahe. Konvektiivset soojus ülekannet mõjutab ümbritsev õhu temp. ja õhu liikumise kiirus. Aurustumist mõjutab õhu niiskus. Mida väiksem on suhteline niiskus seda rohkem eraldub soojust ja vastupidi. Kui 20 0 C juures suhteline niiskus on suur siis tuntakse ennast mugavalt. Inimese soojust eritust iseloomustab graafik(lk 4 joonis 22). Soojus hulk mis inimene annab: Qt = Qk + Qkiirg (W ) - tajutav soojus. Soojus hulk mis antakse aurustamise teel Qv - varjatud soojus. Qkogu = Qi + Qv Qi = Qv Inimese soojusliku mugavuse indeksit PMW ja see jagab inimese poolt tunnetavat soojust 7-sse astmesse. 1. Kuum 3 4. Kergelt jahe -1 2. Soe 2 5. Jahe -2 3. Kergelt soe 0 6. Külm -3 PDD näitab rahulolematute protsenti(lk 7 joonis x).
annaabi.ee 
