kasutatakse mõlemat külgriba ning kus väljundsignaali amplituud sõltub AM indeksi m sügavusest, mitte faasist). Enamus tänapäevaseid modulatsioone eeldavad aga ka signaalikomponentide faasieristusi. Selleks on mõistlik kasutada kvadratuur- detektorit. Tuletagem meelde kompleksarvu kujutamist reaal- ja imaginaarosana komplekstasandil. Antud juhul siis vektor mt pöörleb kiirusega 2f s ; selle suurus ja nurk on määratavad teatavasti alljärgnevate valemitega: m t=(I2t+Q2t) ja t=tg-1(Qt /It ). 6.3. Signaal kui infokandja 6.3.1. Signaalide liigid- Signaale liigitame: Tekke järgi ·Determineeritud ·Juhuslikud. Muutuse kiiruse järgi: ·Analoog ·Digitaalsed. Spektri järgi ·Kitsaribalised ·Laiaribalised. Determineeritud signaalid võivad olla kas perioodilised perioodiga T või üksikvõnkumised. Determineeritud signaale iseloomustatakse nii sagedusteljel nende spektraalse koostisega (spektriga) kui ka ajaises mastaabis (ostsillogrammiga)
annaabi.ee 
