APP53-200 (250-200-500) 980 rpm: D = 530 mm P = 62,5 kW = 77% NPSHr = 3 m Q Laba D (m3/s) 0,01 0,025 0,05 0,075 0,1 0,12 0,15 0,175 530 H (m) 44,3 44,3 44 43 42 40 38 35 Öine olukord: Öösel nõutav vooluhulk Q= 60l/s=0,06m3/s,ning töötab 1 pump ja H1= 29m. Leiame afiliteedi, mis läbib neid punkte, selleks anname Q2-le suvalisi väärtusi ja arvutame sarnasusvalemite abil H 1 Q21 = H 2 Q22 Saan: Q2, m3/s 0 0,01 0,03 0,06 0,08 0,1 0,14 H2, 0 0,8056 7,25 29 51,56 80,56 157, m 89 Öine afiniteediga 140 120 100 80 Päeval Tulekahju korral Valitud pump Afiniteet
positiivne, peab rõhk paisumisel olema suurem kui kokkusurumisel. St, et paisumisel tuleb töötavat gaasi soojendada - tänu gaasi siseenergia suurenemisele on rõhk suurem, kokkusurumisel tuleb gaasi jahutada. Rakendame termodünaamika I seadust tsüklilise protsessi korral: - tsükli esimeses osas saab süsteem soojushulga: Q 12=U 2−U 1 A 12 - tsükli teises osas annab süsteem soojushulga ära, st saab negatiivse soojushulga: −Q21 =U 1 −U 2 A 21 . Liites need võrdused kokku saame süsteemi poolt tsükli vältel tehtud kogutöö A= A12 A21=Q12−Q21 . (4.2) Soojus(jõu)masinaks nimetatakse perioodiliselt töötavat masinat, mis teeb tööd väljastpoolt saadava soojuse arvelt. Termodünaamika I seaduse üks formuleeringutest: pole võimalik ehitada soojusmasinat, mis teeks rohkem tööd, kui talle väljastpoolt energiat juurde antakse.
H(Q)I Q1II Q1I H(Q)II QII QI 44 QI ja QII läbivate vertikaalide ja kasutegurijoonte lõikumispunktid määravad kummagi pumba kasuteguri I ja II. Kahe pumba kasuteguri saab arvutada valemiga : gQ1+2 H 12 = = Q1+2 gQ1 H / 1 + gQ2 H / 2 Q12 + Q21 Pumpade jadaühendus. Kui ühe pumbaga pole võimalik saada vajalikku survet ,võib ühendada kaks pumpa järjestikku . Jadaühenduse korra läbib pumpa üks ja sama vedeliku hulk. Üksikpumpade surved on HI ja HII . Kahe pumba surved koostöö korral liituvad.