Pythagorase teoreem referaat
selle sündmuse läbi sündis, on enam kui küsitav.
Legendide genereerimine on vast veidi ka Pythagorase enda süü.
Tagasihoidlikkusega mees just ei hiilanud. Kõik mõistuslikud elusolendid jagas ta
kolmeks : Jumalad, inimesed ja Pythagorose-sarnased (pooljumalad). Samuti
mäletas Pythagoras oma hinge eelmiseid kehastusi. Neist esimene oli olnud ühe
varaseima ja mitmekülgsema kreeka jumala Hermese poeg, kellest alanud
uuestisündide seeria tagajärjel oligi ta sündinud Pythagorasena. Sisuliselt pidas
Pythagoras end jumala pojaks. Tema jüngrid ei pöördunud oma õpetaja poole kunagi
nimeliselt, öelda tuli kas ``see mees`` või ``tema``. See sarnaneb kangesti Vana
Testamendi kolmanda käsuga, mis ütleb: ``sa ei tohi Jehoova, oma looja nime asjata
suhu võtta`` Pythagorase autoriteeti oma koolis näitab kasvõi see, et kõige tugevam
argument mistahes vaidluses oli viide Pythagorasele : ``tema ise ütles``.