Hamlet, Terve Raamat
kui õhku naelutet
jääb seisma kohal lumivalge pea.
Kui lõuendile maalitud türann,
kui siht ja tahe oleks unund tal,
nüüd Pyrrhos seisab, midagi ei tee.
Kuid nagu teame tihti tormi eel
jääb taevas vait, ei liigu pilverünk,
tuul hingetu, kui surmaunne maa
on suikund. Korraga ent laotust kõu
siis rebib. Tardumusest Pyrrhoski
nüüd virgub, kättemaksust aetuna.
Ei Marsi raudrüüd kestvaks tagund eal
kükloobi vasar armutumal moel,
kui Pyrrhose käest tapatalgumõõk
nüüd Priamosel pähe variseb.
Fortuna, hoor, sa kao! Oo, jumalad!
Kõik tulge kokku, võtke temalt võim!
POLONIUS: See on liiga pikk.
HAMLET: Las läheb habemeajaja juurde ühes sinu habemega.
Palun, mine edasi
annaabi.ee 
