vastu. Filosoofia opereerib tavaliselt loogikaseadustega, ilukirjandus kasutab aga kujundlikku keelt. Filosoofia kolm põhiküsimust on "Mis on tõene ja kuidas me seda teame?", "Mis on hea" ning "Mis on ilus". Neist viimasega tegeleb tihedalt ka ilukirjandus. Väga paljudes ilukirjanduslikes teostes püütakse selgitada milline on iluideaal, ning tavaliselt tahavad tegelased sellega sarnastuda, või siis kedagi selle järgi vormida. Näiteks George Bernard Shaw "Pygmalionis", mille juured on pärit juba antiikkirjandusest. Teoses vormib professor Higgins matslikust plikast kõrgseltskonna daami. Filosoofia ja Ilukirjanduse vahe on selles, et tihti ilukirjanduses leitud tõde on idealistlik ning ei pruugi kokku langeda reaalsusega. Ilukirjandus tegeleb justkui metafüüsikaga, mõtiskledes maailma üle ja tehes järeldusi. Erinevalt filosoofiast, on need aga väljamõeldud ning sellised, mis teeksid inimesed õnnelikeks ning annaks
kelle vastu tal on tunded? Inimeste võtmine iseenesestmõistetavana. Siinkohal tulevad taas mängu Eliza ning Higgins. Higgins ei pidanud naisest lugu ning ei hinnanud tema pingutusi, mis oli nende kahe vahel tekkinud pingete põhiliseks põhjuseks. Brittide tolleaegse ühiskonna ülemklassi n-ö sisutühjus. Paralleelid N-ö raamatu hindamine kaane järgi, mis tänapäeva ühiskonnas esineb eelkõige välimuse ja materiaalsete asjade ületähtsustamises. ,,Pygmalionis" on see aga kajastunud selles, kuidas üks ja sama inimene võib erinevates seltskondlikes positsioonides inimestes täiesti erineva emotsiooni esile kutsuda. Teatud mõttes kehtib see tänapäeval ka kuulsuse tähtsustamisel näiteks on Paris Hiltoni sõber inimeste hulgas tavaliselt automaatselt hinnatum kui tavakodanik. Mõtted (lugesin inglise keeles ja ei tea, kuidas need tsitaadid eestikeelses tõlkes täpselt olema peavad, seega panin nii originaali kui enda tõlke) " . .
· Teatri- ja muusikaarvustused, romaanid (romaanidel ei olnud vähimatki edu) · Kirjanduslik läbimurre näidenditega · Eeskujuks oli Henrik Ibsen · Peaalaks sai kodanliku ühiskonna sissekasvanud traditsioonilisi tõekspidamisi ja eksikujusid pilkav paradoksirikas ning mõtteterav ideedraama · ,,Pygmalion" o Pühendas teose näitlejannale, kellega teda sidus pikaajaline platooniline armastus o Põhineb vanakreeka legendil skulptor Pygmalionis, kes iseenda loodud naisekujusse niivõrd armus, et palus jumalaid sellele hinge sisse puhda o Käsitleb ootamatust vaatenurgast kultuuri ja kultuurituse ilminguid ning nende vastuolulisi seoseid o Näitab, et kultuuri pealmist vaapa ei saa samastada inimese tõelise sisemise kultuursusega o Tuntuim tõlgendus on ,,Minu veeltlev leedi"
Euroopat maha jättes, suundus ta New Yorki. Seal avaldas ta end kui huvitava ja loomingulise isiksusena näitlejana ja lauljana. Ta alustas Ken Russeli filmi ,,Boyfriend"-iga ja võitis musikaalse rolli eest kaks Kuldgloobuse auhinda: kõige lootustandvaim uustulnuk ja parim näitleja muusikalis. Ta salvestas ka muusikat, ja on pälvinud kaks hõbeplaati. Tal oli mitu hittsinglit ja ta laulis ka paljudes erinevates stiilides. Seejärel läks ta lavale Eliza Doolitle rollis ,,Pygmalionis", mida kiideti väga. Tal oli märkimisväärne edu Gershwini muusikali ,,My One And Only"-ga, kui ta võitis Tony Awardi. Muusikal oli populaarne üle kahe aasta. Twiggy jätkas oma filmikarjääri USA-s ja UK-s filmides ,,The Doctor and the Devils", ,,Club Paradise", ,,Blues Brothers", ,,Little Match Girl" ja ,,Young Charlies Chaplin. 1988. aastal abiellus ta näitleja Leigh Lawsoniga, kes esines koos temaga ning võttis ka Lawsoni perekonnanime.
annaabi.ee 
