E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
«Mina ei ole ebausklik, aga
sina võksid mind uskuma panna, et sa lihane inimene ei ole. Seni ei tundnud ma enesest
tugevamat meest maailmas, aga sina oleksid mu peaaegu kui kassipoja ara käistanud. Seni ei
hoolinud ma suuremat ei omadest ega võ orastest, vaid elasin rahus ja mureta üest pävast
teise, aga sina võksid mind kergesti rahu põgamisele $a otse meeletu mäsu sisse meelitada.
Sa oled kui veerev kalju, mis tee peal kõk nõgemad asjad kaasa kisub võ pwruks peksab,
kuni ise kuristiku põja kaob . . . Ma ei võ uskuda, et su ettevõe õneks läeb, aga mul ei ole
ka jõdu seda takistada. Tulgu mis tuleb! Ma tahan talupojad kokku kutsuda ja sinu nõ
nendele ette panna. Ma ei soovi neile õnetust ega taha neid mäsule äsitada; tehku ise, mis
heaks arvavad.»
161
«Kuskohal tahad sa koosolekut pidada?» küis munk.
Sepp jä pisut mõlema ja üles siis: «Pool tundi maad siit otse põja poole on põise metsa
annaabi.ee 
