Eesti keskaeg
Maakäsitöö- Vajalikud käsitöö- ja tarbeesemed valmistas iga talupoeg oma
majapidamises ise või kasutas külakäsitööliste abi. Tööriistad tehti kas ise või osteti.
Käsitöölisi leidus nii adratalupoegade kui ka üksjalgade seas. Laialt levinud oli
kodune sepatöö. 13.-15. sajandist pole maakäsitööliste kohta peaaegu mingeid
allikaid. 15. sajandist esinevad juhuteadetes vaid sepp, puusepp, müürsepp.
Talupoegade nimed annavad teada nende ametist. Kullamaa vakuraamatus esinevad
puzepphe, rowtzephe. Samuti leidus ratasseppaid, tislereid, korvipunujaid, laudsepad,
nahksepad, kingsepad, rätsepad.
15. Talurahva sotsiaalsed rühmad Eesti alal 13.-16. saj:
Enamik allikatest pärinevad alles 15. ja 16. sajandist, mis puudutavad Talurahva
sotsiaalset rühma.
Adratalupoeg - Kõige arvukam talurahvarühm 16. sajandil. Oma nimetuse on saanud
sellest, et nende talude suurust hinnati adramaades. Tavaliselt talude suuruseks olid 1-
2 adramaad, kuid Järvas leidus 3-5 adramaalisi talusi