Eesti loomastik. Selgrootud
Areng toimub
hüpermetamorfoosi teel. Vastased elavad mesilaste parasiitidena. Eestis levinuim liik on
sinine villimardikas Meloe violaceus.
Sugukond siklased Cerambycidae
Suured või keskmise suurusega, saleda kehaga, pikkade jalgade ja tundlatega sageli
värvikirevad mardikad. Mardikad toituvad õietolmust, väljavoolavast puumahlast või ei
toitu üldse. Neid võib kohata päikesepaistelistel suvepäevadel õitel toitumas või ka
raiesmikel puuvirnadel ronimas. Paljud õisi külastavad liigid meenutavad herilasi,
puutüvedel elavad liigid on tagasihoidlikumat värvi. Siklaste vastsed kaevandavad puude
koore all või puidus, harva rohttaimede vartes, olles levinud metsakahjurid. Areng kestab
tavaliselt mitu aastat. Majasikk Hylotrupes bajulus elab kuivas puidus ja kahjustab ka
Lääne-Eestis palkmaju. Suur-õiesikk Leptura rubra ronib sageli õitel
Sugukond kärsaklased Curculionidae. Enamikus väikesed (1-11, harva kuni 24 mm)
annaabi.ee 
