Kaubanduse ajalugu
linna väliskaubanduse käibe kõrgseis oli 1879.aastal. Sel ajal oli Tallinna sadam
kaubakäibelt Venemaa sadamate seas (Peterburi ja Odessa järel) kolmandal kohal.
Eesti Vabariigi ajal vähenes järsult transiitkaubandus, kuid siseturg laienes.
Väliskaubanduspartnereist oli 1919-1936 tähtsaim Suurbritannia, 1937-1940
Saksamaa. Välja veeti peamiselt põllumajandussaadusi (võid, peekonit) ja
pooltooteid (ehitusmaterjali, vineeri, tselluloosi, puuvillakedrust). Väliskaubanduse
kõrgseis oli 1928.aastal. 20.sajandi alguses oli tekkinud kooperatiivkaubandus.
Kokkuvõte
Kaubanduse laad ja osa ühiskonna majanduselus sõltuvad suurel määral
omandusvormist ning tootmisviisist. Ühiskonna tööjaotus, eriti käsitöö eristumine
klassiühiskonna künnisel, lõi eeldused elukutselise kaupmeeskonna tekkimiseks, kuid
iseseisvaks majandusharuks kujunes kaubandus alles kapitalismi ajal. Nagu teistes