Araali meri
põhjaosas, Usbekistani ja Kasashtani piiril,
parasvöötme mandrilises kliimas.
Üldinfo
Araali meri on umbjärv
Araali meri oli enne kuivama hakkamist üks
suuremaid järvi maailmas
Järve soolsus oli kunagi kolmandik
maailmamere keskmisest
Järve Suur-Araali osa jagab kaheks
Vozrozdenije (pool)saar
Eellugu
Nõukogude Liit soovis arendada riisi-,
meloni-, teravilja- ning eelkõige
puuvillakasvatust. Selleks taheti hakata
niisutama Araali mere ümbruskaudseid
alasid. 1930.-ndatel hakatigi laialdaselt
rajama kanaleid. Kanalid ehitati halvasti,
järv hakkas 1960.-ndatel kuivama, kuid
sellele vaatamata suurendati vee
ärajuhtimishulka. See tegevus ei
suurendanud küll toodangu hulka, kuid jättis
ümbritsevad alad surema.
Probleemid
Araali mere pindala väheneb pidevalt ja
kiirenevas tempos alles on kolmandik
annaabi.ee 
