Korvpall ja selle populaarsus Eestis
kontakti ja nõudis palju jooksmist. Et aga nendega liiale ei mindaks keelas ta palliga
jooksmise ja toore jõuga palli ära võtmise. Veel pani ta kirja reeglid ning riputas need
seinale, mis osalt kehtivad ka tänapäeval.
Reeglid muutusid iga kehalise kasvatuse tunniga. Avastati põrgatamine, juhuks kui ei
olnud võimalik sööta, jalgpalli asemele tuli suurem ja ümmargune korvpall, korvile tekkis
tagalaud, et oleks lihtsam palli korvi saada ning et redeliga ronimine tüütas ära lõigati
puuviljakorvidel põhi alt ära. Esmakordselt trükiti korvpalli reeglid 1892. aasta jaanuaris
kohaliku kolledzi ajalehes. Rahvusvaheline nimi Basketball, korvpall meil, tuleb
puuviljakorvide järgi. (Lään 2002:13)
4
2. Korvpall tänapäeval
2.1 Väljak
Mäng toimub tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, Eesti Korvpalli liit lubab aga ka mängida
väljakul mõõtmetega 26 x 14 m, millel ei tohi olla takistusi. Väljak peab olema selgelt