Harilik vaher
jumalanna teener. Kuid kurjategija vastas: “Ole sa jumalanna kaaskodanlane või jumalanna ise,
mind see ei sega!” ja viis oma patuteo häbematult lõpule. Nümf vandus talle kättemaksu: “Mina,
Cerese poolt armastatud, elan siin puus ja surres määran sulle ärateenitud karistuse!” Kuidas taoline
karistus välja võis näha, sellest jutustab poeet Apollonios (3. saj. eKr) Paroibose isast kõnelevas
saagas. Ka see ei pidanud hamadrüaadi palvet millekski ja langetas puu, milles puuvaim oli
aastasadu elanud. Seepeale ei karistanud vaim üksnes teda, vaid ka tema lapsi, võttes neilt ära kogu
maise vara. Alles pärast seda, kui poeg oli nümfile altari püstitanud ja lepitusohvreid toonud, sai
perekonna süü lunastatud.
Kreeklased tundsid ka pühasid hiisi, mis olid pühendatud üksikutele jumalatele. Seal ei tohtinud
ühtki puud langetada, nad pidid kasvama, kuni vanadus või tormituul nad maha murdis.
annaabi.ee 
