Eesti keskaeg
kirikud või kivilinnused. Alates 13. sajandist oli olemas piiskopkondlik
kirikuvalitsemissüsteem, rüütli- ja teised vaimulikud ordud, omavalitsevad linnad.
Võõrsilt tulnud inimeste osakaal oli väike, kuid nad moodustasid ühiskonnas
juhtgrupi. Majanduse tootlikuse, tehniliste ja üldkultuuriliste uuenduste osas polnud
olulist erinevust. Majanduse vallas suurimaks erinevuseks oli käsitöö ja kaubanduse
märksa väiksem koondatus: Eestis puuusid linnalised asulad, mis oleksid kui
kaubanduse- ja käsitöökeskused. Pärast vallutust kaasati osa senistest rahvajuhtidest
uutesse võimusuhetesse, vastavalt maade ja inimeste alistamisele uute isandate poolt.
Eestis läksid haldus- ja suhtusvõrgustikus võtmekohtadel asuvad linnused pärast
ristiusu vastuvõtmist kohalike ja vallutajate ühiskasutusse. Püsis pärast vallutust osa
muinaslinnuseid põlisrahva valduses. Muinasaegne ülikutekiht jäi püsima, sest mõned