Korduva intervjueerimise mõju seksuaalselt kuritarvitatud laste ütlustele kohtus
käigus. Teine intervjuu koosnes rohkem vabavestlusest, vähem oli suunavaid küsimusi. Seega
esimeses intervjuus saadi teada rohkem üksikasju kui teises, pigem avatud kui kindlapiiriliste
ütluste kaudu ja pigem keskse kui perifeerse loomuga. Ka ilmnes see, et vanemad lapsed
andsid rohkem olulisemaid detaile ja fakte juurdluse jaoks. Võrreldes esimese intervjuuga anti
teises intervjuus 23,56% uut informatsiooni. Uutest detailidest 14,10% olid kesksed (asjasse
puutuvamad) ja 9,45% olid perifeersed.
Keskmiselt 36,370% detailidest, mida mainiti esimeses intervjuus, mainiti ka
korduvana teises intervjuus. Nendest 26,67% olid kesksed ja 9,69% olid perifeersed. Avatud
ütlusi oli keskmiselt 42,46%, mida korrati ka teises intervjuus. Nendest 31,72% olid kesksed
ja 10,74% olid perifeersed. Seega mõlemas intervjuus anti rohkem detaile avatud ütluste
käigus ning enamus detaile, mis anti, olid kesksed.