Nord Streami gaasijuhe
Toruehitajad pole lõhkekehi kokku korjanud, vaid
kavatsevad neid kohapeal lõhata. See võib kaasa tuua ahelreaktsiooni. Toru läbib just uputamiskohti
ning nende kohta täpseid andmeid pole. Kui iga lõhkekeha plahvatab oma pooletonnise jõuga, pole
sest suurt lugu. Põhiline mure on, et meres on 350 000 tonni kõige mürgisemaid kemikaale. Need
hävitaks lahti pääsedes suure osa Läänemere elust. Aruandes arutatakse vähetähtsaid asju ja
tähtsamaid ei puututagi. Riskida ei saa, sest ohud on teadlaste hinnangul nii suured, et musta
stsenaariumi korral võib gaasijuhe tuua kaasa Läänemere surma 300 aastaks. Juhul kui Eesti
teadlaste praegune hinnang gaasijuhtme keskkonnamõjudele asjatundjate komisjonis kinnitust leiab,
tuleb riigil tegutseda. Eesti nagu ka teised Läänemere-äärsed riigid saavad esitada oma ettepanekud
ja märkused Nord Streami keskkonnamõjude aruande kohta 8. juuniks. See oleks ka Eesti jaoks