odaotsi, nuge ja talbu, kasutati heitepuud ja bumerangi. II-I aastatuhandel enne meie ajaarvamist võeti kasutusele lihvitud kivikirved, luust õngekonksud ja ahingud. Paljudes kohtades on leitud koopa- ja kaljujooniseid. Küttimisest, korilusest ja kalastamisest elatuvate tõmmunahaliste aborigeenide kultuur püsis kiviaja tasemel eurooplaste tulekuni. Siiski olid nende hõimudel väga hästi välja kujunenud tavad ja kombed. Mõned aborigeenid elavad tänaseni Austraalia inimasustusest puutumatutes piirkondades ja järgivad oma esiisade tuhandete aastate vanuseid tavu. 1611. aastal randusid esimesed hollandi meremehed Austraalia põhjarannikul ning viisid koju tagasi teate, et maa on kasutu ja elamiskõlbmatu, kuna Austraalia läänerannik on kaetud peamiselt suurte kõrbetega ja põhjaranniku kuum ja niiske kliima oli nende jaoks talumatu. Esimene inglane, kes Austraaliasse jõudis, oli William Dampier, kuid James Cooki uurimisretked lõunarannikule 1770
II-I aastatuhandel e.m.a. võeti kasutusele lihvitud kivikirved, luust õngekonksud ja ahingud. Paljudes kohtades on leitud koopa- ja kaljujooniseid. Küttimisest, korilusest ja kalastamisest elatuvate tõmmunahaliste aborigeenide kultuur püsis kiviaja tasemel eurooplaste tulekuni. [1] 4 Siiski oli nende hõimudel väga hästi välja kujunenud tavad ja kombed. Mõned aborigeenid elavad tänaseni Austraalia inimasustusest puutumatutes piirkondades ja järgivad oma esiisade tuhandete aastate vanuseid traditsioone. 1611. aastal randusid esimesed hollandi meremehed Austraalia põhjarannikul ning viisid koju tagasi teate, et maa on kasutu ja elamiskõlbmatu. Tõenäoliselt arvasid nad seda põhjaranniku kuuma ja niiske kliima tõttu, mida valgenahalised eriti hästi ei talu. Teisest küljest on läänerannik kaetud peamiselt suurte kõrbetega. Esimene inglane, kes Austraaliasse jõudis, oli W
............................................................................................................ 9 Kasutatud kirjandus ...................................................................................................................... 10 2 Sissejuhatus Talvel leidsin enda keldrist talvituva nahkhiire. Olles natuke bioloogiat õppinud, tean, et nahkhiired tavaliselt talvituvad kolooniatena ja inimtegevusest puutumatutes piirkondades, seega viitas leid, et antud isend pole muud sobivat talvituspaika leidnud. Niisiis otsustasin uurida, mis ohustab nahkhiiri Eestis. Seda teen tõmmulendlase kui Eestis kaitse all oleva liigi näitel, sest tema on eriti tundlik talvisele häirimisele. Kõik, mis on ohuks tõmmulendlastele, on ohuks ka teistele nahkhiirtele. Seega vähendades tõmmulendlaste ohutegureid kaitseme ka kõiki teisi nahkhiiri.
annaabi.ee 
